0–4. Väikelaps. Andmebaasi loomine.

Ta on nii abitu, nii väike ja nii kohmakas. Mis ta sellest maailmast üldse aru saab? Kas ja kuidas ta kõike mõistab? Kas hakkab kõndima? Kas hakkab rääkima? Kas temaga on kõik korras? „Õnneks“ ta ei mäleta midagi. Kui suuremaks saab, küll siis seletame talle, kuidas asjad tegelikult toimivad.

See periood lapse elus määrab suurelt osalt ära, kuidas ta hakkab hilisemas elus toimima, toimetama, mõistma, suhtuma, väärtustama. Samal ajal ei mäleta ta enamusest sellest, mis temaga juhtus, kes temaga olid, miks asju tehti nii või naa. See periood mõjutab väikese inimolendi alateadvust. Ehk siis seda, kuidas me tulevikus käitume ja suhtume, mõtlemata, miks just nii me seda teeme.


Lapse ema-isa suhtumine kujundab lapse tulevase maailma!

Sissejuhatuseks väikelapse aju kujunemisest ja kujundamisest sel perioodil kirjeldan veidi üldisemalt sellest,

  • milline on aju siis, kui me sünnime, 
  • kui palju energiat ta vajab, 
  • miks vajab aju puhkust, 
  • millistest osadest aju koosneb ja milleks neid kasutatakse ja 
  • kui oluline just selles vanuses on tahtejõu kasvatamine. 

Kuna see vanus on inimese tulevase elu sügavaimate alateadlikute käitumismustrite kujunemisel määravaks, siis püüan seda mõtet avardada järgmiste teemadega: 

  • kuidas areneb väikelapse aju ja mälu, 
  • millal tekivad esimesed päris mälestused, 
  • mismoodi emakeel selgeks saab, 
  • miks „miks?” on oluline, 
  • millal ja kuidas hakkab väikelaps tundma, 
  • mis on geenid ja geniaalsus ja 
  • kas käelisus on üldse oluline.

Kõige selle juurde püüan ka omi mälestusi tuua, mida on arusaadavalt üpris vähe. Aga siiski!