15–24. Noor inimene. Õppija

Ta on juba nii suur ja ajab nii mõistlikku juttu. Ta kipub vaidlema ja küsima küsimusi, millele ei oska kohe vastatagi. Ja kui vastad, siis pead arvestama, et tal võib olla oma arvamus ja ta oskab seda ka tõestada. Elu paistab olevat must ja valge, õige või vale. Samas – ega ta ise ka päris täpselt ei tea, mis ta õieti tahab.

Aju arenemise ja kujunemise viimane etapp. Ajub suudab ise seoseid leida. Õppimiseks ei piisa enam lihtsalt tuupimisest, vaid vaja on hakata kasutama mustreid, mida on siiamaani kujundanud teised. Nüüd peab ise hakkama saama. Peab õppima mõistma, arutama, aru saama, iseseisvalt toime tulema. Valmistuma täiskasvanuks saamiseks. Õppima peab kõike. Ka üksi iseendaga toimetulemist ja tuleviku poole liikumist. Ja see viimane tundub veel üsna ähmane mõiste olevat.


See on parim aeg õppimiseks, aga mitte õigete otsuste tegemiseks!

Kui lapseeas õpetati meid mõtlema, siis noor saab sellega juba ise üha paremini hakkama. Kui oluline kehaline areng tundub varsti lõppevat, siis ajus alles hakkavad tähtsad protsessid käivituma. Sellepärast kirjutan enne aju arengut sissejuhatavalt sellest:

  • miks me unustame kiiresti ja mäletame valesti ja
  • et meelde ei jää lihtsalt niisama, vaid selles protsessis on kolm sammu, mida peab tegema.

Noore inimese aju kujunemise ja arengu kohta leiad siit järgmisi teemasid:

  • mõtlemisoskus tähendab uue info meelde jätmiseks varasemate teadmiste ära kasutamist,
  • digitaalse mõtlemise mõjud,
  • puberteet 2.0,
  • keha kompleksne arendamine,
  • esimesed võimalused kasulikeks kogemusteks edasiseks eluks,
  • rasked valikud haridusteel,
  • noor aju õpib kõigest.