45–54. Professionaal

Mingisugune rahunemise tunne hakkab tasapisi tekkima. Juustes on juba halli ja peeglisse vaadates peab kontrollima, et seal mõrasid pole. Või on need juba kortsud? Enam ei ole kõigega nii kiire. Mõne asjaga ikka, aga eriti kui vaatad nooremaid, siis ei saa aru, mis asja nad tormavad kogu aeg kuskile. Rahu, ainult rahu. Eks see ole inimesiti erinev, aga rohkemal või vähemal määral tunneb seda nii meie mõtlemises kui tegutsemises. Nii palju juba elanud küll, et ei pea ju enam kõike kiiresti tegema.

Ühest küljest ei pea, teisest küljest ei viitsi ka enam. Juba on elu jooksul välja kujunenud harjumused nii tugevad, et nende muutmine läheb väga vaevaliseks. Ainult tugevad kriisid raputavad. Aga seda ka ainult korraks. Kuna elukogemusi on, siis tullakse ka nendest kergemalt välja ja elu läheb ikka jälle vanamoodi edasi.

Küll aga professionaalses mõttes oled väga väärikas vanuses. Enam niisama naljalt keegi sinuga ei vaidle, sest küllap sina juba tead, mida räägid. Oled ju oma tulemustega näidanud, kellel viimasena õigus on. Või kas oled? …


Sa oled saavutanud midagi, mida teised hindavad.

Pool sajandit saab elatud. See on eriline verstapost. Üha rohkem vaatad tagasi ja siis jälle edasi. Seepärast kirjutangi selle perioodi sissejuhatuseks sellest, et on aeg mõelda:

  • kuhu oled jõudnud,
  • mis võib olla seganud ja mida neist kõrvaldada,
  • kui oluline on võtta aega maha.

Kuna vanus on juba selline, et elus on juhtunud palju, siis aju arengu seisukohast ei ole kaugeltki kõik enam nii lihtne kui noorena. Õnneks ei ole ka kaugeltki kõik veel kadunud ja paremaks saab alati. Seepärast kirjutan siin järgmistest teemadest:

  • stabiilsus ei tähenda, et midagi muutuda ei võiks, lihtsalt iga muutus on juba vaevalisem,
  • naiste ja meeste tähelepanuvõime ja mälu erinevused annavad tugevamalt tunda,
  • väärikas, lugupeetud ja hinnatud vanus,
  • aja oma asja.