Motiveeriv töökeskkond

Tahan jälle inimestega näost näkku kohtuda, vahetult suhelda või vähemalt kellegagi koos olla. Mul on õnneks väga tore pere ja koos on olla mõnus. Aga ikkagi vajame me oma aega ja teiste nägemist. Varsti on see võimalik. Korraks on kõik jälle hästi ja siis tunneme, et tegelikult polegi enam nii nagu oli vanasti ... Kuidas siis sedasi ja kuidas edasi?

Kas mäletate, millal te ülemus teid esimest korda nimepidi nimetas? Või millal ta viimati iseseisvalt teid sünnipäeva puhul õnnitles? Kas ta teab, mitu last teil on ja mis on te abikaasa nimi? Või mäletab ta, millal te viimati temaga kahekesi ettevõtte ja teie arengust rääkisite?

Muidugi võib tekkida küsimus, et kas seda üldse peakski mäletama. Kujutage ette, kui ettevõttes on 50, 100 või lausa 1000 töötajat – kes siis jõuaks kõike meeles pidada. Tundub ju täiesti arusaadav. Aga millegipärast oleme südamest meelitatud, kui meid ootamatult nimepidi nimetatakse, laste või abikaasa käekäigu kohta küsitakse või tuletatakse meelde mõnd meile olulist päeva meie tööajaloos. See tundub lausa komplimendina ja paratamatult hakkame mõtlema, et millega me küll selle tähelepanu ära teeninud oleme.  

Suhtlev meeskond

Ettevõtte „elu” alustaladeks on töötajad, kliendid ja koostööpartnerid. Kui üks neist kolmest puudu on, siis reeglina ei saa ettevõte normaalselt toimida. See aga, kui hästi ettevõte elus püsib, sõltub väga palju sellest, kuidas need alustalad toimivad nii koos kui üksikult. Aga teada ju on, et koostööd ei tee omavahel mitte ettevõtted, vaid inimesed, kes seal töötavad.

Inimesed omakorda koosnevad mõtetest, tunnetest, soovidest, vajadustest, suhetest ja väärtushinnangutest. Need kõik on aga seotud perega, lastega, sõpradega, kolleegidega, tuttavate ja ka võõrastega. Meie suhted teiste inimestega mõjutavad igat meie eluvaldkonda. Suhted tähendavad aga suhtlemist.

Halb suhtlemisoskus võib lõhkuda kõik suhted. See mõjutab meie töövõimet, enesekindlust ja isegi meie tervist. Peamised probleemid inimeste vahel tekivadki ju  arusaamatustest ja puudulikust suhtlemisest.

Head suhted võivad aga liigutada mägesid, tervendada haigusi, nakatada optimismiga ja andestada väikeseidki vigu. D.Golemani, R.Boyatzise ja A.McGee raamatus „Loomulik juhtimine” on öeldud, et „kui töötajad tunnevad end hästi, annavad nad ka tööd tehes endast parima”. Uuringud on näidanud, et mida positiivsem on ettevõttes juhtide üldine meeleolu, seda tihedam on nende koostöö kolleegidega ning kokkuvõttes ka suurem kasum.

Seepärast ongi oluline juhi hea suhtlemis-, kuulamis- ja tähelepanuoskus, et luua meeskonnas positiivne ja arenev õhkkond, mis paneb kogu organisatsiooni liikuma paremate tulemuste suunas.


Hea tunde tekitamine

Aga mida peaks siis hea juht meelde jätma? Kas tõesti on vaja teada kõigi töötajate pereelu ja lemmikloomi, õnnestumisi ja õnnetusi!? No otsustage ise! Pikaaegne Suurbritannia peaminister Tony Blair teab teinekord nimepidi isegi kaamerameest, kes teda viimati filmis. Rääkimata telereporteritest, ametnikest, riigipeadest, nende lastelastest, lemmikloomadest jms. See lihtsalt käib tema ametikohustuste juurde. 

Tähtis ei olegi ju, kui palju te teate, vaid see, et te äratate oma suhtumisega tähelepanu. Ja see jääb meelde. See tekitab sümpaatia. Hea enesetunde. Piisab sellest, kui juba teisel kohtumisel teretada uut töötajat nimepidi või olla hommikul esimene, kes sünnipäevalapsele õnne soovib. Aga seda ilmtingimata heast südamest. Kui olete isegi natuke irooniline või ebasiiras, võite kaotada oma usaldusväärsuse väga pikaks ajaks.

 

Kuidas?

Meeldejätmine on tegelikult lihtne, kui me teame, miks me midagi teeme, oleme sellele keskendunud, suudame mõelda ja kasutame seda, mida meeles hoida tahame. See ongi kogu nipp! Aga et olla meelejätmises edukad, peame suutma neid reegleid kohandada oma igapäevaellu.

Juht peab alustama kõigepealt sellest, et otsustada, kas motiveeritud töökeskkonna loomine on üldse tema esmaseks sooviks. Kui ei, siis unustagu kõik ülejäänud ära. Aga kui jah, siis olen ma täiesti kindel, et keskendumine oma inimestele, töösuhetele ja headele inimsuhetele ei ole talle probleemiks. Tähelepanelikkus ja hea keskendumisvõime on meeldejätmise vältimatuteks eeldusteks.

Kuidas kõik need nimed, sünnipäevad, õnnestumised ja saavutused selgeks õppida ja pähe jätta? Psühholoog Mare Pork on öelnud, et „õppimine toimub eelkõige siis, kui ta kindlustab elamuse”. Just nimelt! Püüdke enda jaoks välja mõelda, miks just see inimene on sellise nimega, kuidas see sünnipäev on seotud selle kuupäevaga, millega seoses on just selle inimese saavutus teile või ettevõttele tähtis. Kui te loote emotsionaalseid seoseid, siis need jäävadki meelde. Kõik tavaline kipub ununema. Kõik, mis meile aga tunde tekitab, püsib kauem meeles. Ja tunne võib tekkida ka sellest, kui tekitame teisele inimesele oma suhtumisega hea enesetunde.  

Kuid kõik, mis meie peas on, ei püsi meeles igavesti. Me unustame. See on paratamatu. See on aju „enesekaitse”. Selle vastu aitab kordamine. See tähendab, et kasutage seda, mis teil meeles on. Teretage nimepidi. Tehke märkmeid. Vaadake igal hommikul kalendrisse, kas kellelgi pole äkki sünnipäeva, nimepäeva või muud tähelepanuväärset sündmust. Suhelge inimestega. Kasutage märkmepabereid … Mida iganes!

Tähtis pole niivõrd see, kuidas te midagi meelde jätate, vaid see, et te oma suhtlemisega aitate luua positiivset ja motiveerivat töökeskkonda.


Artikkel on kirjutatud Äripäeva Juhtimise erisse 15 aastat tagasi - mais 2005 ... Midagi pole muutunud ... 

Eelmine
Meeldejääva müügi kuldsed reeglid

Vastused puuduvad

Email again: